Saarte Sillad

Trass algab mandrilt Virtsust vana kalatööstuse territooriumilt, mis koosneb peamiselt kasutamata maast koos vanade hoonevaremetega. Trassi pikkus maal on mõnisada meetrit.

Merel kulgeb trass Virtsu sadamast põhja suunas: kõigepealt üle mere madala osa, edasi paralleelselt parvlaevateega kuni jõuab Muhu saarele mõnisada meetrit praegusest Kuivastu sadamast põhja poole. Trass järgib praegust parvlaevateed kõige rohkem.

Muhu saarel algab trass praegusest Kuivastu parvlaevasadamast põhjas, kulgeb mööda niidualasid ja ühineb Kuivastu–Kuressaare maanteega Pädaste maanteest läänes.

Silla kaared on 75 + 29 x 90 + 120 + 185 + 280 + 185 +120 + 41 x 90 + 75 = 7340 m. Reaalselt kasutatav laius on 4,25 + 8,25 = 12,5 m.

Ehituslik kõrgus peakaare keskel on 5,0 m ja peatoe ehituslik kõrgus on 15,0 m. Lähenemiskaarte ehituslik kõrgus on 4,0 m. Peakaare kõrgus merepinnast on umbes 30 m.

Konsoolsilla ehitushind koos peale- ja mahasõitudega on vahemikus 400–450 MEUR. Lisaks infrastruktuuri ehituskuludele hõlmavad need kulud planeerimiskulusid ja muid väljaminekuid, nagu kinnisvara ja maa omandamine. Kuigi mõned kulud võivad ilmneda varem, paigutatakse kõik kulutused ehitusperioodi alla aastatel 2022–2025.

Hinnavahemik on tuletatud 2011. aastal valminud “Sõitjate ja veoste üle Suure väina veo perspektiivse korraldamise kavas” toodud hindade diskonteerimisel tänapäeva. Määramatus on tingitud informatsiooni puudulikkusest, mis puudutab tänapäevaste tehnoloogiate efektiivsust ja tehnoloogilisi kontseptsioone. Hinda võib võrrelda ka teiste Euroopa pikimate sildade maksumusega, kuid igaüks neist on erineva tehnoloogia, tüübi ja kasutusvaldkonnaga. Iga meeter lisalaiust maksab kümneid miljoneid rohkem, sama kehtib ka raudtee võimaluse lisamisel. Hinnang põhineb Soome inseneribüroo WSP OY arvamusel.

Liiklusprognooside võtmeteguriteks on turismi ja külastatavuse areng, muutused Saare- ja Muhumaa rahvaarvus, majanduslikud muutused ja autostumise kasv. Lisaks neile avaldavad liiklusprognoosile olulist mõju ülesõiduhinnad ja püsiühenduse avamine.

Eeldatavasti suureneb liikluvoog silla avamisega esimesel paaril aastal 10–20%.

Silla finantsmudel on väga tundlik üksikutele komponentidele. Peamised suuremad mõjutajad on silla ehitushind, pileti hind ja sooduspiletite hulk (mudelis 1/3 kõigist sõiduautodest) ning dotatsiooni suurus. Samuti mõjutavad mudelit oluliselt liiklusvood. Oleme olnud oma ennustustes pigem konservatiivsed.

Muhumaa silla finantsmudel

Projekti tasuvust hindame IRR (majanduslik tootlus) ja ENPV (tuleviku nüüdisväärtus) järgi. ENPV näitab erinevust diskonteeritud kasude ja diskonteeritud kulude vahel. Kui ENPV on positiivne, siis on investeering sotsiaalmajanduslikult soovitatav. Negatiivse ENPV-ga projektid kasutavad piiratud kasude saavutamiseks liiga palju sotsiaalselt väärtuslikke ressursse ja hinnatakse seetõttu ebasoovitatavateks.

Peamine kasu silla puhul tuleneb ajalistest võitudest. Kuna püsiühenduse alternatiivid võimaldavad oluliselt lühemaid ületusaeg, kui oluliselt parem parvlaevaühendus, on ajaliste kasude mõju suurus parvlaevaühenduse ja silla vahel oluliselt erinev.

 

Sõidukite arv

 

Piletihinnad 2018

Laiemas perspektiivis võib Suure väina ületamise võimalusi vaadelda kolmel tasemel, alates kohalikust kuni üleeuroopaliste koridorideni välja, mis ühenduvad teiste riikidega.

• Ligipääs Eesti teedevõrgule (riiklik vaatepunkt). Teesektor on tähtis Eesti majandusest lähtudes. Sellele kuulub 64% transpordisektori panusest (samas kui 26% moodustab raudtee-, 7% mere- ja 3% õhutransport), mis moodustab riigi SKP-st 10%.
• Ligipääs Läänemere piirkonna TEN-T osadele (Euroopa vaatepunkt). Läänemere piirkonnas elab umbes 100 miljonit elanikku ning seega on Läänemere sillaks ida ja lääne vahel. Tallinn-Helsinki tunnel, Via-Baltica ja Rail Baltica on märksõnadeks.
• Ligipääs naaberriikide võrgustikele (üleeuroopaline vaatepunkt). Ühendus ülemaailmsete kaubatrassidega Läänemere sadamate kaudu on üheks näiteks.

Püsiühenduse positiivsete mõjude väljatoomine ei ole raske. Kõik need toetuvad varasemal sildade ehitamise kogemusel ja on kinnitatud järeluuringutega.

Püsiühendus seob lõpuks ära saared mandriga ning saarte ligipääsetavus Eesti majandus- ja ühisruumile oleks sarnane teiste Eesti regioonidega.

Vabaneb inimese suurim väärtus ja sotsiaalne kapital, milleks on aeg. Aastas hoitakse kokku ligi 2 miljonit inimtundi.

Majanduslik efekt: tööjõu vaba liikumine, ettevõtluse tõus, logistikakulde vähenemine, turismitööstuse õitseng, uute ärivõimaluste tekkimine (eriti teenindusvaldkonnas), tööpuuduse vähenemine, üldine jõukuse tõus.

Demograafiline efekt: inimeste arvu vähenemine peatub ja pöörab tagasi tõusule. Juurdepääsu parandamise ja toetavate kasvupoliitikate abil elamiskõlblikuma regiooni loomine, inimeste elutingimuste paranemine

Kinnisvaraturu elavnemine, kinnisvarahindade tõus.

Viimased paarkümmend aastat pärast Eesti taasiseseisvumist on räägitud Saaremaa püsiühendusest Muhu silla ehitamise kontekstis. Kõik me mõistame, et tänapäeva majanduslikus ja demograafilises konkurentsis püsimine eeldab korralikku infrastruktuuri — alates interneti püsiühendusest, lõpetades korralike teede ja sildadega. Just siin saab selgeks, et kõik need aastakümned on tegelikkuses üks riigi piirkond riigist eraldatud olnud. Saared on siiamaani ühendatud mandriga, loodusest ja ilmadest, hooajati üle- ja alakoormatud ning poliitilistest otsustest sõltuva praamiühendusega. Inimesed ei pääse liikuma, ettevõtted on konkurentsivõimelt pulga võrra allpool, elanikkond vananeb ja väheneb, sest noortel ei ole tööd ja ettevõtlusega ei ole mõtetki alustada. Turism on hooajaline.

Hiiumaa olukord on veelgi nukram.

Silla visioon

• Saare ja Hiiu maakond on siseriiklikult ühendatud regioon, mis on jätkusuutliku ja turvalise transpordivõrgustiku kaudu integreerunud naaberalade, mandriosa majanduse ja keskkonnaga ning mis toob kasu kõigile ühiskonnaliikmetele (kasutajad, elanikud, ettevõtjad ning riiklikud ja kohalikud valitsused ning agentuurid);
• Kogukondade ja looduse heaolu osas kompromisse ei tehta.
• Kõik poliitilised instrumendid — majanduslikud, loodusvarade põhised, kultuuri ja sotsiaalsfääripõhised — on efektiivselt rakendatud, tagamaks maakonna elanikkonna, maksubaasi ja kohalikud teenused soovitud tasemel.
• Transpordiühendusi parendatakse ning Saare, Hiiu ja Lääne maakondade vaheline ühendus muudetakse hõlpsamaks.
• Saarte elanikel, ettevõtetel ja külastajatel on tulevikus aaartele ligipääs sama teenindustasemega kui mujale Eestis.

Teises etapis ehitame silla Saaremaa ja Hiiumaa vahele!